Kinnitatud  direktori kk. nr 5 23.10.2017

 

TAEBLA KOOLI ÕPILASTE HINDAMISE, JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMISE NING KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMISE ALUSED, TINGIMUSED JA KORD

Käesoleva korra aluseks on 09.06.2010 vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja 06.01.2011 vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

• 1. Hindamise alused

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(3) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

(4) Kui õpilane õpib põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, arvestatakse hindamisel lihtsustatud õppekavas sätestatud erisusi.

(5) põhikooli lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridusministri 15.12.2015 määrusega nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord.“

• 2. Hindamise eesmärk

(1) Hindamise eesmärk on:

1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

5) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisel kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.

(3) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

• 3. Hindamisest teavitamine

(1) Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhataja ning klassi- või aineõpetaja õppeaasta, õppetrimestri või ainekursuse algul.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.

(3) Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi-või aineõpetajalt ning klassijuhatajalt oma hinnete kohta teavet.

(4) Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele kooli ja klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.

(5) Õpilase hinded tehakse lapsevanemale teatavaks E-kooli- , erandkorras paberkandja- , aastahinded klassitunnistuse kaudu.

 

2. peatükk

TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

• 4. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppetrimestri või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Õppetrimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Aineõpetaja planeerib kontrolltööd õppetrimestriks ja kannab need E-koolis olevasse kontrolltööde graafikusse vähemalt 1 nädal enne eeldatavat toimumise aega.

(4)Kasutame termineid:

kontrolltöö (KT)

jooksvad hinded

koondhinded (K) – kokkuvõttev hinne jooksvatest hinnetest

E-koolis märgitakse kontrolltöö hinne roosal taustal. Jooksvate hinnete alusel võib trimestri lõpus välja panna kontrolltööga võrdväärse koondhinde.

(5) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(6) Järelvastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vastastikusel kokkuleppel vastavalt konsultatsiooni- ja järelvastamise ajale. Hinne märgitakse E-kooli kaldkriipsuga puudumismärgi järele või muudetakse puudulik hinne parandatud hindeks (tärniga hinne). Järeltööd on võimalik sooritada üks kord.

(7) Kui õpilane on enne kontrolltööd puudunud mõjuva põhjusega, lepitakse kokku uus kontrolltöö tegemise aeg. Kui õpilane puudub enne kontrolltööd mõjuva põhjusega ja saab negatiivse hinde, on tal võimalus tööd veelkord teha. Mõjuvaks põhjuseks loetakse haigust (arstitõend), kooli esindamist või muud mõjuvat põhjust, millest on kooli teavitatud.

(8) Kui õpilane on kohal ja ei tee kontrolltööd, saab ta hinde “nõrk”, põhikoolis määrab õpetaja järelvastamise aja.

(9) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või plagieerimine, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».

• 5. Numbriline hindamine

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.

(2) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(6) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(7) HEV õpilaste õpitulemusi võib hinnata põhikooli riikliku õppekava miinimumi piires (35%) vastava ala spetsialistide ettepaneku korral.

(8) Õpetajal on õigus täpsustada hinnet miinuse ja plussiga. Miinus tähendab, et saadud tulemus on hinde alumisel piiril. Pluss tähendab, et tulemus on mingis osas hinde saamiseks kehtestatud nõudmistest parem või hinde ülemisel piiril. Kokkuvõtvad hinded peavad olema plussi või miinuseta.

• 6. Sõnaline hindamine

(1) 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.  Vajadusel otsustab õppenõukogu klassijuhataja ja aineõpetajate ettepanekul teisel poolaastal hindamise edasise vormi.

(2) Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ning õppetrimestri ja õppeaasta lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Sõnalise hinnangu vormist teavitab klassiõpetaja lapsevanemat õppeaasta algul.

(3) Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning teadmisi ja oskusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes.

(4) Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassi õpetaja (õpetajate) tähelepanekud ja märkmed vaatluslehtedel või -vihikus.

• 7 Diferentseeritud hindamine

(1) Eesti keeles hinnatakse diferentseeritult püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid siis, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.

(2) Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele töödele tehakse märge “hinnatud diferentseeritult”.

(3) Võõrkeeles hinnatakse diferentseeritult õpilast, kellel on eesti keeles püsiv kirjaliku kõne puue ja õpilane saab regulaarselt eesti keelest logopeedilist ravi või kellega töötab õpetaja individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.

(4) Diferentseeritud hindamisele suunab õpilase vastava aine õpetaja olles kontrollinud

õpilase oskusi võõrkeeles kirjaliku kõne osas.

(5) Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel võõrkeeles loetakse spetsiifilised ühte liiki

vead üheks veaks. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele töödele tehakse märge “hinnatud

diferentseeritult”.

(6) Kirjalik töö, mis nõuab grammatilisi teadmisi ning reeglite tundmist, hinnatakse üldise hindamisjuhendi järgi, samuti hinnatakse ka ärakirja õppematerjalidest.

• 8. Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

(2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

(3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

(4) Lisaks numbrilistele hinnetele  võib õpetaja kasutada tööde hindamisel ka märke: A-tehtud töö, !-töö vajab täiendamist,  esitamata või tegemata töö.

• 9. Loovtöö

(1) Põhikooli 8. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpuks õpilasuurimuse või praktilise töö. Õpilasuurimuse või praktilise töö hinne kantakse e-Kooli vastavasse päevikusse ja lõputunnistusele.

• 10. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri, aastahinne.

(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

• 11. Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel

(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri ja aastahindega.

(2) Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul vastava trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

(3) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib esimese õppetrimestri lõpus jätta hinne välja panemata. Sellisel juhul pannakse välja poolaastahinne.

(4) Õpilasele, kelle trimestrihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Sobiv tugisüsteem määratakse aineõpetaja, klassijuhataja ja tugistruktuuride esindajate poolt iga juhtumi puhul eraldi.

(5) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata (nt pikaajalise haiguse vms korral), antakse õpilasele võimalus järele vastata vastavalt aineõpetaja koostatud ajakavale. Kui õpilane ei ole järelvastamise võimalust kasutanud, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(6) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

 

3. peatükk

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

• 13. Käitumise ja hoolsuse hindamise üldpõhimõtted

(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.

(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(3) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

• 14. Käitumise hindamine

(1) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

(2) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.

(3) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

(4) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

• 15. Hoolsuse hindamine

(1) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

(3) Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

(4) Hoolsushinde «rahuldav» saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

(5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

 

4. peatükk

HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

• 16. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjenduste ja kõnealuse tööga.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

5. peatükk

ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

• 17. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused on hinnatud mitterahuldavaks. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Hinne kantakse E-koolis eraldi päevikusse.

(2)Täiendava õppetöö kestvus ja sooritamise aeg määratakse aineõpetaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel.

(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(4) 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või trimestrite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.

(5) 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

(6) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

(7) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

• 18. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

(4) Põhikooli lihtsustatud õppekavalt, kutseõppeasutuse õppekavalt üleminekul, samuti välisriigist tulnud õpilase üleminekul põhikooli  õppekavale otsustab kooli õppenõukogu õpilase teadmiste ja oskuste taseme järgi õpilasele individuaalse õppekava rakendamise vajaduse ning selle, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.