Meenutusi Bernhard Rabaga koos käidud teedelt.
Käesoleva aasta 9. november on Taebla kooli kunagise särava õpetaja Bernhard Raba 100. sünniaastapäev. Mul on olnud tänuväärne võimalus olla nii Bernhardi õpilane kui ka kolleeg. Bernhard asus tolleaegsesse Taebla 7-aastasesse kooli tööle 1. septembril 1950. aastal poiste kehalise kasvatuse ja matemaatikaõpetajana. Koolil puudus siis võimla ja materiaalne olukord oli väga tagasihoidlik, mida Bernhard ise ühes meenutuses kirjeldab. Kehalise kasvatuse tunde tuli anda koridorides nii esimesel kui teisel korrusel. Kui muinsuskaitse all olevasse vanasse koolihoonesse praegu sisse astuda, siis tundub küll ilmvõimatu, et kehalise kasvatuse tunnid seal toimuda said.
Asusin Taebla kooli õppima 1957. aasta sügisel. Mäletan selgesti, kuidas me kitsastele tingimustele vaatamata küll jooksime seal võidu, küll hüppasime kõrgust või võimlesime. Mõnikord juhtusid tüdrukute ja poiste tunnid olema ühel ajal. Siis olime meie, tüdrukud Maimu Klissi juhendamisel ühel korrusel ja poisid Bernhard Raba juhendamisel teisel korrusel. Õpetaja Raba tõelise spordimehena pani kõik lapsed sporti tegema. Ta leidis võimalusi, kuidas innustada. Muu hulgas olid selleks kooli seinale seatud kergejõustiku edetabel ja kooli rekordite tabel, mida Bernhard järjest täiendas.
Tööõpetuse õpetajana valdas Bernhard nii puidu- kui plekitööd. Vahendid tundideks olid eeskujulikult korras ja võib ainult ette kujutada, kui palju ta selleks valmisolekuks oma aega panustas. Igakevadist õpilaste käsitöönäitust ootasime pikisilmi. Imestasime alati, kui palju oli just poiste tehtud esemeid ja kui suuri oskusi nõudvad need olid.
Bernhardi suurem tuntus on siiski seotud tema kunstiandega. Koolis oli ta nii joonistamise kui ka joonestamise õpetaja ja juhendas kunstiringi. Tänu õpetaja Raba teadmistele ja jutustustele maailma suurtest kunstnikest ja elust laiemalt kujunes joonistamise tund minu lemmikuks. Bernhard suunas meid enda ümber ilu nägema ja seda koduümbruse kaunidust, mida ta ise märkas, pani ta koolitöö kõrvalt palju ka lõuendile. Tema pintsli alt tuli loodusvaateid, lille- ja meremaale. Mõni Bernhard Raba õlimaal või akvarell on siinkandis koduseinal paljudel. Minul on õpetaja töödest mälestuseks „Paslepa motiiv“ – maal hilisemast pastelltehnika perioodist, 1990. aastast.
Bernhard Raba küllap kõige andekam õpilane kunsti valdkonnas oli Endla Tuutma, kes tõepoolest ka jõudis kunstiõpinguteni. Tudeerinud metallehistööd tegeles ja leidis Endla hiljem tunnustust pastellmaalidega. Mäletan üht kooli vilistlaste kokkutulekut, kui Bernhard ütles, et ka minust oleks võinud hea maalikunstnik saada. Eks noor inimene vajab sageli valikute tegemisel õpetaja julgustavat sõna.
Kolleegidena töötasime Bernhard Rabaga alates 1974. aasta sügisest, mil ma Taebla kooli matemaatikaõpetajaks asusin. Oma entusiasmi, töökuse ja mitmekülgsete huvide poolest jäi Bernhard oma õpilastele suureks eeskujuks.
Mälestusi pani kirja Marika Kerge
